Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
logo Helse Bergen

Undersøking

Blodprøve

Ved blodprøver tappar vi litt blod og undersøker det for å få eit bilete av kva som skjer i kroppen din, og for å finne normale eller sjukelege forhold i kroppen. Det kan vi sjå ved å studere antal blodceller og samansettingar av ulike biokjemiske stoff. Vi kan også bruke blodprøva til å sjå om du har fått i deg legemiddel eller giftstoff.

Blodprøvetaking av barn

Vi har flinke og erfarne prøvetakarar med gode prosedyrar for blodprøvetaking på barn. Saman med oss kan du vere med på å gjere opplevinga av blodprøve så god som mogleg for ditt barn. På denne sida finn du nyttig informasjon og verktøy som du kan bruke til førebuing.

Les meir om blodprøvetaking av barn og førebuingar
Mor og ung gutt sitter i venteareal på sykehus.

Tilvising og vurdering

Prøvetakingspoliklinikkane tar blodprøvar av pasientar frå sjukehuset sine poliklinikkar og sengepostar i opningstidene. 

Prøvetaking av pasientar utanom sjukehuset skjer først og fremst hos fastlegen. Om prøvetakinga byr på spesielle problem kan vi ta blodprøver fastlegen din har bestilt.  

Ovdal

Muhtun analysat váikkuhuvvot njuolgadit borramušain ja/dahje borrandábiin. Dan dihte lea dehálaš ahte čuovut daid dieđuid maid oaččut sus gii lea diŋgon varraiskosa vejolaš borakeahttáivuođa birra. Sáhtát iežat doaktáris (čujuheaddji doaktáris) jearrat borakeahttáivuođa dahje borramušaid ektui.

Don fertet váldit mielde legitimašuvnna  Don fertet váldit mielde legitimašuvnna. Rekvisišuvdna sáhttá leat sáddejuvvon laboratoriai ovdal iskosa, jus leat ožžon rekvisišuvnna báberhámis, de fertet dan váldit mielde. It dárbbaš diŋgot diimmu varraiskosváldimii, lea dušše boahtit rabasáiggis.

Don it dárbbaš máksit iešmávssu varraiskosis.

Fuomáš ahte laboratoria bargit eai sáhte váldit eará iskosiidgo daid maid čujuheaddji doavttir lea diŋgon.

Lea dehálaš ahte ráhkkanahttet máná varraiskosváldimii. Muital mánnái ahte doppe čuggestit du ja ahte dat manná hui jođánit. Jus mánná lea jaska, de lea stuorit liiba dasa ahte varraiskkus lihkustuvvá, ja mánná ii dárbbaš máŋgga háve čuggejuvvot. Oapmahažžan leat máná mielde iskosis, ja sáhttá leat jierpmálaš doallat máná áskkis.

Dávjá leaba guovttis geat váldiba varraiskosa mánáin. Nubbi gii váldá iskosa ja nubbi gii doallá máná gieđa ja solle máná. Čierrun lea dábálaš reakšuvdna muhtun mánáin, juogo dan dihtego ballá, dollojuvvo gitta dahje dan dihtego dat bávččaga. Du bargu varraiskosaváldimis lea doallat máná nannosit, jeđđet su ja ramppot su. Lea dehálaš ahte čuovut mielde ahte mánná lea jaska olles proseassas. Dávjá dat dahká dilálašvuođa eambbo oadjebassan mánnái ja de šaddá álkibut buohkaide.

Apotehkas sáhttá reseapta haga oastit loastara dahje vuoidasa mii jámihahttá, ja maid bidjá unnimusat ovtta diimmu ovdal varraiskosváldima. Bávččasgeahpedeaddji geavaheapmi sáhttá hehttet ahte mánná ii bala vuolgit boahttevaš iskosváldimiidda.

Sáhtát lohkat eambbo giksegeahedan varraiskosváldima birra dáppe.
Loasttar ja vuoiddas eai doaimma jus ferte čugget šušmái dahje surbmii.

Dábáleamos gažaldagat

Analysaboađus čuohcá/rievdá olu dilálašvuođain. Dan dihte fertet čuovvut fástudan-, biebmodoalu- dahje fysalaš lihkadeami bagadusa maid doavttir dahje buohccedivššár lea dutnje addán ovdal varraiskosa. 

Gorutsajádat čuohcá varrahivvodahkii gorudis. Dat lea ovdamonni ahte don čohkkat 15 minuhta ovdal varraiskosa, nu ahte varrahivvodat stáđásmuvvá. 

Fástudit meine ahte don it galgga borrat dahje juhkat maŋemus gávcci gitta guoktenuppelohkái diimmu ovdal varraiskosa.

Jus it leat ožžon eará dieđuid, de sáhtát váldit dálkasiid nu go ovdal. Terapiijadárkkistusas dálkasiin váldo varraiskkus juste ovdal boahtte dosa, muhto dat sáhttá spiehkastit. Doavttir addá dieđu dan birra.

Don berret garvit fysalaš aktivitehta eambbo go dábálaččat, seammás hárjehallama ja garra bargguid daid beivviid ovdal varraiskosa.

Muhtun komponeanttat varas rievddadallet jándoris. Čuovo njuolggadusaid maid oaččut doaktáris.
Jus dus leat gažaldagat varraiskosáigái, de váldde oktavuođa doaktáriin.

Jus leat ožžon rekvisišuvnna(id) doaktáris dahje ossodagas, de fertet daid váldit mielde. Pasieanttat mat leat čujuhuvvon vuođđodearvvašvuođabálvalusas (omd. Fástadoaktáris) gáibiduvvo devdon báberrekvisišuvdna jus dat ii leat sáddejuvvon elektrovnnalaččat laboratoriai. 

Eanaš háviid ii leat varraiskkus váttis ja unnán bávččaga. Soapmásiidda goitge lea dat unohas ja sáhttet šaddat illáveaje varraiskosis. Atte dieđu iskkadeaddjái jus dat guoská dutnje, nu ahte sáhttet ráhkkanit vai dutnje šaddá buorre iskkus. Don sáhtát oažžut dálkasa nu ahte it dovdda maidege, muhto dálkkas ferte vuidojuvvot liikái ovtta dahje guokte diimmu ovdal varraiskosa.

Iskkadeaddji jearrá du olles nama ja riegádandáhtona/riegádannummára. Varraiskkus dábálaččat váldo gieđas, ja dat lea ovdamonni jus dus leat biktasat main lea álki loktet sojiid bajás gieđas. Iskkadeaddji čavge bátti du gieđa birra vai ihtet varrasuonat buorebut, dan maŋŋel čugge sákki du varrasutnii. Dat adnojit steriila gearderusttegat varraiskosis. Go nállu lea varrasuonas, de devdo varra lihtážii. Dábálaččat devdojit gaskal ovtta ja vihtta lihtáža varain, vuolga das man olu analysaid doavttir lea diŋgon.

Dat lea álohii ovdamonni mánáide jus leat ráhkkanan. Iskosa sáhttet váldit gieđas dahje ahte čuggejit surbmii dahje šušmái (kapilleara iskkus). Iskkadeaddji mearrida mot lea buoremus du mánnái. Huma/hála áinnas doaktáriin  dahje mánáin dahje laboratoriabargiiguin jus dárbbaša jámihit liikii ovdal venøsa varraiskosa. Dat gávdno vuoiddas dahje loasttar mii váldá bákčasiid eret maid sáhttá vuoidat liikái. Vuoiddas galgá vuidojuvvot ovtta gitta guokte diimmu ovdal iskosa. 

Ieš dat varraiskkus ádjána dábálaččat moadde minuhta. Dat lea ávžžuhuvvon čohkkat jaska sullii 15 minuhta ovdal iskosa. Glukosanođiid ja eará noađđeiskosiid ferte šiehttat ovdagihtii go dat ádjánit moadde diimmu, go varraiskosiid váldet dađistaga dan áiggis. 

Analysabohtosat dieđihuvvot doaktárii dahje ossodahkii. Jus don veallat buohcceviesus dahje gulat ovtta daid poliklinihkaide buohcceviesus, bohtet gárvvistuvvon analysabohtosat seamma beaivvi, muhto muhtin analysabohtosat ádjánit guhkit áiggi. 
Laboratoria ii sáhte almmuhit analysabohtosiid pasientii. Dat lea doavttir gii muitala analysabohtosiid. Dat leat dušše dat komponeanttat máid doavttir lea diŋgon, mat analyserejuvvojit. 

Dat ii leat iežasoassi varraiskosis. 

Vuolde

Ovdal varraiskosváldima de jearrat mii du nama ja riegádandáhtona (11 siffara). Dan dahkat vai sihkkarastit ahte iskosat merkejuvvojit riekta.

Eanas varraiskosat váldojit giehtagávas. Mii čavget gummebátti vuolábealde du oalggi vai varrasuonat bohtet bures oidnosii ja vai daid lea álki čugget. Mii čugget seakka náluin, ja varra golgá de smávva bohcciide.

Iešalddis varraiskosváldin ádjána dušše moadde minuhta, ja dáhkkogo don čohkkát stuolus. Jus lea vejolaš, de berret áinnas čohkkát áibbas jaska unnimusat 15 minuhta ovdal varraiskkus váldo. Dábálaččat váldit mii 1 – 5 smávva bohcciid sisa vara, mii lea sorjavaš dasa man ollu analysaid du doavttir lea diŋgon.

Eatnasiidda eai leat makkárge váttisvuođat váldit varraiskosa. Sáhttá leat veahá unohasgo náluin čugget du liikii, muhto dat manná jođánit badjel. Muhtumat dovdet unohisvuođa iskosváldimis. Jus dieđát ahte dat guoská dutnje, de lea buorre jus dan muitalat sutnje gii galgá váldit dus iskosa.

Maŋŋel

Maŋŋel varraiskosa bidjat mii bumbolullo čuggensadjái. Don berret deaddit dan geahpášit vai hehttet ahte varddát, ja doallat dan dassážiigo vardin bisána.

Hárvenaš háviid váldojuvvo varraiskkus suonas mii rávká. Dalle boađát oažžut dieđu ahte fertet garrasit ja guhká doallat čuggensajis, vai hehtet vardimiid.

Jus geavahat varranjárben medisiinnaid, de berret doallat oalle guhka čuggensaji.

Iskkadeami boađus

Varraiskosa vástádus sáddejuvvo sutnje gii lea diŋgon iskosa. Čujuheaddji doavttir muitala dutnje iskkusvástádusa. Laboratoriaijas ii sáhte dađibahábut gaskkustit iskkusvástádusa dutnje.

Varraiskosiid analyserenáigi molsašuddá. Muhtun iskkusvástádusat leat gárvát minuhtaid maŋŋel, eará iskosat fas moadde diimmu maŋŋel, dahje ahte oaččut daid seamma- dahje nuppi beaivvi. Eará iskosiid iskosvástádusat sáhttet ádjánit moatti beaivvis gitta moatti vahkkui. Iskosiid vástádusáigi maid eará buohcceviesuide sáddet,  ádjánit moatti beaivvis gitta moatti vahkkui.

Jus leat čálihuvvon buohccivissui, dahje dus lea diibmu min poliklinihkain, de leat ollu iskkusvástádusat čielgan njuolga maŋŋel analyserema.

Jus iskkusvástádus sáddejuvvo poastta mielde, ovdamearkka dihte du fástadoaktárii, de sáhttá dat ádjánit moadde beaivvi ovdal oaččut vástádusa.

Kontakt

Poliklinikk for blodprøvetaking

Kontakt Poliklinikk for blodprøvetaking

Oppmøtestad

Les meir om kor du kan ta blodprøvar og våre opningstider

Praktisk informasjon

​Utgreiing og behandling vil vere avhengig av god kommunikasjon og kartlegging av grundig sjukdomshistorikk. Derfor ber vi deg gi beskjed om du har behov for tolk under pasientsamtalane og undersøkingane så tidleg som mogleg. Dette gjeld om du til dømes har hørsels- eller synshemming, eller om du har eit anna morsmål og snakkar lite norsk.

Les meir om tolketenester og dine rettar som pasient